Isegi Sammy ootab kevadet

Kuigi vahel juba räästad tilguvad, on kevadeni veel hulk aega. Sel aastal on seda eriti põhjust oodata, sest "lumevangis" on juba oldud üsna pikalt.

Talv, nagu muiste aga moodne elu ei käi sellega mitte ühte sammu. Muiste lihtsalt elasid inimesed maal, kus koer saab vabalt joosta oma talu piires ja ei vaja eraldi jalutuskäike, mis praeguse lumega ja piiratud alal on üsna väljakutseid esitav ettevõtmine. Võiks ju arvata, et neile pole teed vaja, jooksevad igal pool, aga.. võta näpust. Tegelikult ei armasta ka koer suvaliselt lumes ringi joosta, vaid tahab, et rada oleks ja selle peal saaks käia. Ning eelistab liikuda sügavas lumes pigem omaniku jälgedes:)

Meie haigla tagune park on (nagu ka kogu muu Eestimaa) jätkuvalt paksu lume all ja sinna pole asja olnud ühelgi sahal. Nii näebki koeraga jalutamine, kui on soov ta ka lahti lasta, ette igakordset sügavas lumes sumpamist.

Teiseks muidugi ei pidanud emad muiste lapsevankriga liikuma ilmselt, mis sellise lumerohkuse ja halvasti hooldatud teedega on karm katsumus. Isegi, kui mingit lõiku on võimalik mööda kõnniteed läbida, on ülekäiguraja koht nt puhastamata, jms. Ma arvan, et tuleks kaaluda soomekelgu laadse, kuid laiemate ja lühemate jalustega lapsevanker/kelgu leiutamist eriti lumerohkete talvede tarbeks. Või oleks ehk pidanud rattad asendama väikeste plastiksuuskadega.. No well, las see praegu jääb, leiduritele või noorte materjaliteadlaste mõtisklemiseks. Ma usun, et enamik eestlasi arvab, et niisugust talve ehk hulk aega enam ei tule (nagu ilmselt usutakse ka majanduse olukorra kohta).

Olgu pilt hetkel kuitahes trööstitu, võib üsna kindel aga siiski olla, et kuu või hiljemalt kahe pärast on need katsumused läbi ja loodus tärkab. (kõik mida külm pole ära võtnud) puhkeb õitsele, lõputud lumeväljad asenduvad rohelise vaibaga, õhk lõhnab magusalt ja linnud rõkkavad rõõmust.

Ja ilmselt mitte ainult linnud.. sel aastal ootan ma kevadet isegi vist rohkem, kui tavaliselt Jõule:)