Väikesed edusammud

See juhtus varem, kui ma oskasin loota - oleks ilmselt kõige õigem väide! Olles lugenud erinevaid raamatuid ja kirjutisi, olin ma üsna kindel, et midagi niisugust pole põhjust veel niipea eeldada. Aga ta on sellega hakkama saanud ja ma olen igati rahul ta saavutustega.

Väikestega aga ikkagi!!

Võimalik, et ilusatest ilmadest tingitud päevakava muutus, võimalik et Sammy end sisemine küpsemine, kuid viimaste päevade jooksul on korrad, kui koeralaps mõne loigu tuppa teeb pigem muutunud erandiks, kui reegliks.

Sisemisest küpsemisest annab tunnistust ka "sortsutamine" jalutuskäikude ajal. Enam ei tehta kogu häda ära kohe ja korraga, vaid märgistatakse oma territooriumi ja eriti suure tähelepanu on pälvinud kõik lumekuhilad, mis veel vapralt kevadpäikesele on suutnud vastu seista. Sammy on oma südameasjaks nimelt võtnud need kõik enda omaks kuulutada ja vastavalt ka ära märgistada.

Uue nädalaga on muutunud ka natuke päevakava. Ilus ilm lihtsalt meelitab rohkem õues viibima ja nii on igaõhtuseks traditsiooniks saamas jalutuskäik mere äärde.

Täna s.o 3-ndal korral oli kutsikas juba üsna lõbus ja hoogne, kuid koju jõudes andis pingutus ja väsimus end siiski tunda ja loetud hetkede pärast oli ta juba unemaal:) ning kui poleks hilisõhtust söömaaega, oleks und ilmselt jätkunud segamatult hommikuni. Usin perenaine oli see kurja juur, kes kutsika kohusetundlikult tavapärasel kellaajal üles ajas, söögikausi juurde meelitas ja siis veelkord õue viis :D Ei ole koeralapsel ka kerge elu.

And last but not least - oleksin äärepealt unustanud, et lähipäevad lähevad kirja ka senisest tublima ulakuste saldoga. Tänast üksi olemise aega kasutas Sammy nimelt selleks, et hiilida ise üles, ajada segi kassi pesa, tassida lillepotist ära kõik kivikesed (mis muul ajal keelatud tegevus on), kiskuda ümber pesukorv ja vaadata mida seal siis ka hoitakse ning õhtul "lugeda põhjalikult läbi" öökapil olnud Eesti Naine.

Kutsikatembud - mis mul muud öelda :)