11 nädalane

Lumi on selleks korraks jälle ära sulanud ja suur kevad rõõmustab keha ja hinge. Väikesele koeralapsel sai esmaspäeval täis 11 elunädal ning mõnus päike lausa kutsub õue pikematele jalutuskäikudele.






Nagu me avastasime on siinsamas Viimsi haigla taga mõnus park, kus inimestest veidi eemal on hea koeraga jalutada.




Nädalavahetusel ja õhtuti aga oleme võtnud ette ka jalutuskäike mere äärde. Vesi esialgu veel ahvatlev ei tundu, küll aga on paik soodne harjutamaks koera võõraste möödujatega. Enamik küll ei suuda kutsikat nähes sugugi ükskõikseks jääda ja kipuvad nunnutama ;) külmast põhjamaisest inimesest saab hoobilt soe ja lahke tegelane, kes hoiatuse peale, et kutsikas ta püksid võib ära määrida arvab, et pole midagi hullu, need ongi sellised, millest pole lugu :P






Õppismisprotsess käib täie hooga ja mängusid jätkub. Üks millest enne koera võtmist palju lugeda võis on selgelt retriiveri pidev nälg ja toiduotsimine, mis ka juba praeguses eas välja löövad. Oma kausi võib ta täie rahuga poolikuks jätta, aga kui teemaks on kassi söögikohta tungimine, siis seda tuleb teha igal juhul ja korduvalt ja korduvalt üritada. Keela ja riidle palju tahad. Samas, on ta aga väga arukas ja õppihimuline ning muidugi väga väga seltskondlik ja pere lähedusse hoidev sõber, kes valib oma uinaku tarbeks meelsasti koha toetades pea mu varvatse peale, kui me parasjagu söögilaua taga istume või poeb selja taha, kui ma elutoas põrandal istun.





Süles olemise rõõmudest on ka veel paras aeg osa saada ja ikka juhtub, et kui olen ta parasjagu mõne pahanduse pealt (nt kassitoidu sisse vehkimine vms) tabanud, poeb ta kaissu ja on ülisüüdlasliku ilmega - ole siis sellise peale veel kuri.


Kui päev on õhtusse jõudnud ja pikad jalutuskäigud selja taga, poeb kutsikas tuttu ja võtab kohati üsna naljakaid poose. Ühes neist nt magas ta eile segamatult kuni me fimi vaatasime ja ta siis üles kaasa võtsime. Öösel magab koer muidugi magamistoas pererahva jalutsis (põrandal oma asemel) või enamasti voodi kõrval Sulevi paksu hommikumantli peal.Ning kui hommikul Bel oma kell-raadiot täiest kõrist üürgama ei paneks, suudaks ehk isegi esimese söögini und nautida. Puhtuse hoidmisega hakkavad lood vaikselt paremaks minema ja nii on kutsikas võtnud nõuks magamistoas mitte pissida ja ootab kannatlikult alla saamist ning kui ise veidigi hoolsam oleks ja esimese asjana õue kõnniks, saaks ilmselt ilma pissiloikudetagi hakkama.



Kirburohi sai turjale tupstatud ja järgmisel nädala tuleks ära teha järgmine vaktsineerimine ning siis võiks juba seltskonda minna :) Viimsikandis tundubolema rohkesti labradore, kellega oleks päris mõnus vahel mängida ja eks kutsikakoolgi ootab järgi proovimist:)