"Varsti on maikuu!!" tavatses kooliajal minu klassijuhataja näppu vibutada ja meid õppimisse tõsiselt suhtuma meelitada, kui kevadine päike mõtted mujale oli kandnud ja hoolsus koolitükke teha langes.
Sel aastal aga tähistab maikuu KUTSIKAKOOLI MINEMIST :) Sammy ilmselt ranistat siiski selga vinnama ei pea ja koolivormi ostima me ka ei lähe (loomad riietega tekitavad mulle enamasti vastikusvärinaid - las see tobedus jääb väikestele "rottidele", suured koerad on ilmagi armsad).
Loodetavasti on maikuus juba valdavalt ilusad ilmad ja õppetöö saab kulgema ilma suuremate viperusteta. Autosõidu on meie pereliige kenasti omandanud ja süda pahaks ei lähe. Pigem on oht, et kannatajaks jääb auto - viimati kahekesi linnas käies kasutas Sammy nimelt võimalust üksi jäädes, ronis ette istmele ja näris veidi esiistmete vahelist käetuge. ...
Väike auto-ja korrafriik nagu ma olen (tõele au andes vist pigem isegi keskmine või suuremapoolne), ei teeninud niisugune teguviis just minu poolehoidu :( Täna linna minnes katsin kiusatuse vältimiseks nii esiistme, kui käetoe kattega,mis kutsika jaoks autosse on muretsetud.
Ning valisime Beliga koos shoppates välja terve kuhila uusi mänguasju, kõik peaasjalikult igemete ja närimise teemalised. Ehk aitab see kustika tähelepanu mujal hoida :)
1 kommentaar:
Ma plaanin endale järgmiseks koeraks just siukse riides "roti" võtta, prantsuse buldogi, kes minu silmis on täitsa koer mis koer.
Talvel tuleb ta riidesse panna, sest tal on karv lihtsalt niivõrd lühike, et ta külmetaks end ära.
Sama käib ka bokserite, labradoride, dobermannide ja muude lühikarvaliste kohta, kes on ometi suured koerad: riidesse tuleb panna ikka, ja mitte ehtimise eesmärgil, vaid täitsa praktilistel põhjustel :)
Postita kommentaar