13 nädalane

Minu lemmik aastaaeg on algamas. Juba sinatavad muruplatsid kevadlilledest ja aegajalt särab taevalaotuses mõnus soe päike. Sellised ilmad ja päevad on nautimiseks ja on väga mõnus võtta kaasa koer ja veeta rohkem aega õues.

Möödunud nädalavahetusel kasutasime perega aega jalutuskäiguks mere ääres ja külastasime aprillikuu sünnipäevalaste pidu Viinistus. Viimatimainitu suutis mind pisut üllatada ja seda mitte kõige meeldivamalt, kui selgus, et koer pole Viinistu restoranis lubatud! Tundub selline võltsmoraal minu meelest! Kunstimuuseumi samas ta võis kaasa tulla :) Mine võta kinni, oli see teenindajate mõttepeetus või miski muu, aga armas sõber veetis loetud tunnid autos pererahvast oodates, kuigi sees oleks olnud tal vabalt ruumi ja peale meie seltskonna polnud "auväärses" kohas eriti rohkem külastajaid. Kas on minust saanud ennastunustav koerafänn, või polegi siin võimalik ratsionaalselt mõista, MIKS ei võinud koera sisse kaasa võtta??? Igal juhul on sellised mõttetud kohad kindlasti täiesti OUT, kus in the middle of nowhere, close to nothing on püsti pandud asutus, mis trotsides oma asukohta üritab mingit joont ajada,mis tundub selgelt ...ma tõesti EI saa ARU, miks rannaküla restoranis ei või koer siseruumis olla.... oh, ma ei viitsi rohkem kiruda. Võttes eeskuju mitu Oskarit saanud filmi "Pole maad vanadele meestele", tuleb ilmselt mõista, et kõik võitlused ei ole minu võitlused, kuigi ebaõiglus silmadevahele karjub.

Niisiis, teemat vahetades, on KEVAD :)) varsti puhkevad pungad, koduaiad saavad valged pidurüüd, kui õunapuud ja kirsid õitsema hakkavad ja kogu maailm täitub mõnusate lõhnadega.

Juba praegu on märgata, kuidas soojematel päevadel ei kipu väike sõber enam tuppa ja tahaks vahelduseks lihtsalt murupeal pikutada ja sooja päikeselaiku nautida.

Nagu eelmises kirjutises öeldud, algab poole kuu pärast kutsikatekool ja võimalus omataolistega sõbrustada pakub saabuvale kevadeele kindlasti mõnusat ajaveetmist.

Täna järjekordselt kutsika küüsi lõigets, aga tegin pisut vale liigutuse ja tabasin seda veresoont. Esimese hooga väga palju verd ei tulnudki, kuid veidi hiljem limpsis kutsikas haiget saanud kohta ja seejärel oli kogu põrand koledaid veriseid jälgi täis. Mul oli väga piinlik, et ma olin talle haiget teinud :(

Sidusin käpa kinni edasise lekke peatamiseks, pakkusin maiuspala ja paitasin ta magama, et käpp ved rahu saaks. Kui koolist tulev Bel poleks mõne aja pärast sisse astunud, magaks koer imselt jätkuvalt. well, tegelikult, ta magabki, jälle. Olles vahepeal sideme ära sikutanud.

13 elunädal läehb ka kirja, kui loobumine leotatud toidust kuivtoidu kasuks. Õhel hetkel Sammy lihtsalt ei tahtnud enam seda leotatud sööki ja hakkas eelistama kuivi krõbinaid. Nädal veel ja saab üle minna 3le söögikorrale päevas :)

Ning mingi isevärki lõhn (loe: hais) on koerale tekkinud. Selline sega putukamürgist ja tugevast higist jms. Peaks ilmselt mingeid raamatuid uurima, et teada saada, millest see. (Pesemine ei aidanud). Ühe kahtlase rohelise uue närimiskondi võtsin aga ära, kahtlustades, et äkki sellest.. Igal juhul on täna juba natuke talutavam.