Olin mina rahulikult Merimetsa tervisekeskuses, nautisin massöör Annely kutseoskusi (www.loodusteraapia.ee) ja kui sealt väljusin ning telefoni uuesti sisse lülitasin, oli seal esiteks teade Musult, et ma autot enne ei liigutaks, kui talle helistanud olen ja politsei teade.
Võite vaid ette kujutada minu hämmingut.
Selgus, et keegi oli vahepeal sisse tagurdanud mu autole ja minema sõitnud. Seda oli pealt näinud keegi hoolas kodanik, kes oli 1) jätnud mulle kojamehe vahele jama põhjustanud auto numbri teatega ning b) helistanud ka ise politseisse.
Esimene emotsioon, mis mind valdas oli nõretav tänutunne! On ikka maru vahva, et on just niisuguseid inimesi ja suur tänu talle selle eest!!! Kahjuks ei jäänud mulle mingit kontakti, et saaksin teda isiklikult tänada.
Järgmised emotsioonid olid juba vähem positiivsed ... tagurdusega põhjustatud jama ei ole meeletult suur ja piirdub küll vaid mõne sügavama kriimuga esiuksel, kuid et see ära vormistada, pidin ma ootama liikluspolitsei ekipaazi peaaegu 3 TUNDI!!!!!!!
Ja kui need kilpkonna puurivahid lõpuks kohale jõudsid, venisid nad nii meeletu aeglaselt ja uimaselt, et... kohutav. Mingist professionaalsusest ja asjalikkusest polnud juttugi. (Inimesed, kes puutuvad kokku riikliku meditsiiniga tunnetavad aegaajalt ilmselt sama - ootad oma arstiaega, nagu hinge õnnistust ja kui see lõpuks käes on, jääb loodetud abi siiski saamata, sest laua taga istub keegi tohter, kelle jaoks oled sa lihtsalt linnuke päevakavas).
Et mitte kirumisele voli anda pikalt, tahan vaid kokkuvõtvalt öelda, et loo moraal on see: kui kellelgi juhtub midagi niisugust, siis on ilmselgelt mõistlik ja vastaspoolest hooliv, oodata ära kannatanu ja siis koos kindlustuse asjad korda ajada ja mitte lahkuda, olgu siis kui kiire tahes.
Ma olen väga kindel, et minu 3 tundi pole sugugi vähem väärtuslik, kui misiganes oli see, kuhu pr Vesta V. kiirustama pidi ja oma teo tagajärjed ripakile jättis.
Rohkem hoolimist ja julgust vastutada:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar