Milano

Aegajalt tuleb sõita oma lemmik köögi kodumaale, et meelde tuletada, MIKS see sulle just eriti meeldib :) Itaalia köögist on kahtlemata tulnud mitmed meie lemmikud, seega oli igati kohane teha väike city break ja veeta Sulevi sünnipäeva ajal paar päeva Itaalias, seekord siis Milaanos.

Sünnipäeva õhtusöögiks valisime koha la Scala ooperiteatri läheduses, mis meenutas natuke aiasoppi ja kus pakuti maailma parimat juustuvalikut, ikka meega, nagu sealkandis kombeks.

Järgmisel hommikul aga kallas vihma, kui meie nagu suvitajad kunagi, parasjagu päikeseprillid ninal, hotellist väljuda kavatsesime. Õnneks oli üks mustanahaline mees piisava ärivaistuga, et kohe ukse juures vihmavarjudega äri teha.

Lükkasime prillid kotti, võtsime vasthangitud vihmavarju ja tegime väikse ringi katedraali ümbruses. Kui ilm on sant, on see selge vihje, et tuleb eelistada tegevusi siseruumis - st muidugi shoppamist!!!

Valik väga muljetavaldav ei olnud ja millegi laheda leidmine võttis üsna samapalju aega ja võhma, kui sama tegevust kodukandis.

Vahepeal, kui jõud suurest poodlemisest raugema hakkas, kinnitasime keha kaubamaja kautusel Mozarella baaris - seda mõnusat külma valget veini igatseme me siiani - kahjuks ununes küsida, mis veini nimi oli :( See lõhn ja maitse.. mmmmm.

Pärastlõunaks puhus taeva veidi selgemaks, ning seda kasutasime jalutuskäiguks katedraali katusel. Olime hommikupoolikul teinud juba tutvust selle imekauni ehitise sisuga ja imetlenud vitraazide värvirohkus ja ilu, ning nüüd siis tegime tiiru katusel ning see, mis silma jäi oli veelgi kaunim:)

Pilt pidi olema väärt tuhat sõna seega, veenduge ise. Siin on teile 7000 sõna :)

Sel õhtul valisime õhtusöögiks koha kõrvalasuvas shopping galeriis, kus meid seati uhkelt ette ritta istuma, kelnerite jäägitu tähelepanu kuulus meile ja lauale toodi juurde lisalaud, et kõik mõnusasti ära mahuks, ning söömine ikka nauding oleks. Juustuvalik polnud küll päris samaväärne eelmisel õhtul proovituga, kuid seeest puraviku risotto tahtis keelt alla viia.