Kutsikatekool vol 5

Lõpuks ometi oli soe päike ka Lauluväljakule jõudnud, ning peale tundi ei plagisenudki hambad külmast:)

Tunni alguseks harjutasime taas kontaktihoidmist - ka siis, kui maius on kehast eemale viidud, peaks koer vaatama omaniku poole. Nädala sees seda harjutades, tabasin triki, et maiust tuleb hoida mõlemas käes :) ja kui koer sinu poole vaatab, siis anda maiust sellest lähemal olevast käest :))

Teise harjutusena kordasime kõrval kõndi, tehes selle raskemaks peatustega. St koer peab jälgima omaniku ja peatuma, kui see seisma jääb, ning istuma. Hea maiuse korral täitsa teostatav :)

Kolmandana harjutasime mänguasja loovutamist - antud harjutuses saime me rõõmu tunda oma seni tehtust ja nautida koera, kes küll hästi aru ei saanud, miks mänguasja kaugele ei visata, tõi selle siiski ära ja andis kätte. Kiitus Sulevile tema järjekindla harjutamise ja ranguse eest siinkohal.

Kordasime üle lamamise ja lamamisest püsti tõusmise st "Seisa". Esimesega ei ole loo dveel eeskujulikud - st koer küll lamab, kui maius panna maha, kuid selles olekus püsimisest ei ole juttugi, koha tahaks juba midagi muud teha. Ehk vanuse lisandumisega lisandub ka rahulikum olek :) Seismisega aga saab ta hästi hakkama nii istumisest kui ka lamamisest.

Keelatud asja eiramine - käskulsed "EI" või "Fuu" - meie oleme seni kasutanud EI versiooni, kuid nagu ka koolitaja selgitas, on mõnigaid põhjendusi, miks Fuu oleks kohasem ja koerale selgem. Ülesande idee seisneb siis selles, et koer küll näeb, kuid ei puutu keelatud asja. See on ühtlasi üks vanemaid harjutusi, mida ma meie koerale õpetanud olen :) pannud midagi huvitavat ta ette ja keelanud puutuda. Täitsa hästi toimib, koer istub ja ootab kannatlikult lubavat käsklust:)

Ametliku osa lõpuks proovisime veel kõrval käimist koos segajatega, ehk siis rõhk jaotatati kaheks reaks ja tuli jalutada teistele koertele vastu ja mööduda, ilma, et koer omanikult tähelepanu pööraks. Hea maius on ka selpuhul täiesti asendamatau tähelepanumagnet ;)

Tunni lõpetuseks kasutasid kutsikad taas võimalust mängimiseks ja hullamiseks. Paar päeva hiljem avastasin, et teravad kutsikahambad on jätnud oma jälje koera kaelusele. Silitades jäi mingi mügarik sõrme alla. PUUK!?! oli minu esimene ehmatus, kuid asja lähemalt uurides tuvastasin lihtsalt kärna. Kohalik loomaarsti kinnitas mu kahtlusi ja ühtlasi rahustas maha hirmu mingi muu kahtlase nahahaiguse osas.

Uskumatult kiiresti vahetuvad koertel hambad muide! Alles ühel päeval pudeneb üks ära ja juba päeva paariga on samas kohal asemel suur purakas uut ja tugevat hammast.