25. märts 2008

10 nädalane


Üks nädal on taas linnulennul mööda läinud. Kiirelt ja toimekalt. Sammy on harjunud meiega ja meie tema elurütmiga. Hommikune ärkamine ei tundu enam nii hirmus - ma pean silmas see väike paus, et koera söögi -ja õuevajadused korda ajada, perele hommikusöök teha ja nad kooli/tööle saata ja siis ... poeme me tagasi magama. Sammy ka.
Kui poleks igasugu kohustusi ja kokkuleppeid, magaksime me ilmselt südamerahuga ca 12-ni. Talveaeg kestab veel:) küll suvel jõuab pikemaid päevi nautida!

Õhtuid veedab kogu pere enamasti koos elutoas. Sammy õhtune uneaeg algab ca 21 ajal, kuid sinnamaani on ta vahelduva eduga aktiivne ja järjest enam tegus. "EI" õppimine kulgeb tulemuslikult, kuigi aegajalt esineb ikka soovi sellest natukenegi kõrvale kalduda. Üldmulje on siiski sõnakuulelik ja jätkuvalt väga armas.


Loomulikult on kutsikas olnud kõigi suur lemmik - vanavanemad on ära külastatud ja võlutud ning tegid juba juttu vaikselt võimalikust kutsikahoidmisest, kui see vajalik peaks olema :) Enamik lähisugulasi on ka läbi nuusutatud, kuid et meelde jääda, peavad nad selgelt sagadamini külla tulema.

Ja-jah, me jätkuvalt harjutame seismist ja teeme järjekindlalt neid pilte, et oleks hiljem võrdlusmoment.
Kui raamatute lugemisest ainuüksi piisaks väga hea koera kasvatamisest, siis meie koerast saaks maailma parim. Erialakirjanduse kogus on muljetavaldav ja ma usun, et kõik vähegi lugemist väärivad raamatud on koha leidnud ka meie raamaturiiulis + erinevate maade siladekarvaliste retriiverite kodulehed ja seal leiduvad juhtnöörid. Teoreetiline baas nagu oleks, "keegi" peaks selle nüüd ka praktikasse rakendama.

Samas raamatud ja tarkused on muidugi väga toredada ja vajalikud, kuid eelkõige ootasime ja soovime me ju ikkagi väga head sõpra ja seda raamatust ei saa:) On siiras rõõm ja nauding vaadata oma kutsika arengut ja (endale aru andes, et tegemist on ju beebiga alles) tunda rõõmu tema väikestest edusammudest meie maailmas. Meie harjume temaga, tema meie elurütminga - ning mulle tundub, et meil tuleb see KOOStöö juba päris hästi välja.
Kui uni peale tikub, valib ta tavaliselt koha, kus olla inimeste lähedal - kui keegi juhtib põrandal istuma (ja seda me teeme tihti, et olla koeraga ühel tasandil), poeb ta seljataha või leiab muu võimaluse kontakti hoidmiseks.

Hammaste kasutamisest loobumine on hetke kuum teema. Oleks ju aeg hakata aru saama, et me ei ole ta liigikaaslased ja müramiseks on muid viise.
Samas käib selline periood ilmselt iga koera arengu juurde ja ühel päeval, on ta suur ja lahe koer, kes on oma "lastehaigused" läbi põdenud ja ammu unustanud.
Et saada suureks, tuleb olla väike :)
Õnnelikku lapsepõlve väikemees ja palju õnne 10 nädalaseks saamise puhul!
Armastame sind väga :)






Kommentaare ei ole: