No peaaegu :) Uusaasta lubaduse eluiga siin hindan... blogisse panustamine küll päris sellise pealkirjaga ei olnud, aga välja tuli ikka, nagu alati.
Teemasid ja mõtteid on peast ikka läbi käinud, aga tegudeni pole jõudnud.

Vananemisest nt plaanisin kirjutada. Nagu Merike mulle just täna meelde tuletas, siis vanasti mulle meeldis vanemaks saada. Aga tundub, et nüüd on "see piir" kätte jõudnud. Elu võiks rahulikult edasi muidugi minna, aga numbrite lugemisest ja nende üle arve pidamisest aitab küll.
Sel korral on pealegi nii kiire olnud, et päris õige sünnipäeva tunne pole saanud tullagi.

Eelmisel nädala jõudsin korraks Lätti. Ilm ei olnud sugugi lõunapoolsele naabrile kohane. Ja hotelli veesüsteem oli eriti vaenulik - vaheldumisi jääkülm ja tulikuum, aga mitte normaalne. Hotelli söögi kohta oleks tahtnud isegi hästi öelda, aga võrreldes Nehis pakutavaid sinikarpe ja seal pakutavaid, tuleb jälle tõdeda, et ... no üldse ei olnud hea. Kokale ilmselt karbid ei maitse, ma eeldan ja seepärast oli ta pigem südameasjaks võtnud karpide naturaalse maitse ära kaotada ja rohke koore ja sibulaga selle matta.
Hansabuss aga oli täitsa tore alternatiiv reisimiseks. Nö Business osa oli mugav - pehme tool, laud, ruumi jne. Jõuab hiljem, kui lennuk, aga jääb ära igasugune jupitamine lennujaama  minek +check-in+ turvakontroll+boarding+jms. Tekinud aja kasutasin lugemiseks ja sain raamatu peaaegu läbi. Päeva jooksul kogunenud meilid ka vastatud. WiFi ju ikkagi:)

Lühemaid postitusi ju lubasin ka... ;)