Sügisel süüakse arbuusi.

Nii oli, on ja ma loodan, et jääb ka:)

Juba vanadel aegadel, kui Eestimaal super- ja hypermarketeid ei olnud, saabusid arbuusid koos sügisega. Tuli suur koormaauto, päevitunud asermeenlased (leidsõna selle kandi üldnimetajaks) laadisid suure koorma linnaväljakule maha ja jätsid kellegi sinna juurde valvesse/müüma ning edasine oli juba aja küsimus - kui ruttu koormatäis usinate linnaelanike poolt kodudesse kantud sai.

Kindlasti oskas iga isa oma mudilasi õpetada KUIDAS head ja magusat arbuusi valida. Koputades jms. Keegi ei vaevunud neid pooleks lõikama ja kilesse mähkima. Osta tuli ikka kogu arbuus ja see siis käes/võrgu sees vms koju toimetada. Pidupäev oli ja maiustada sai ikka uhkelt!

Ka tänapäeval saabuvad kõige paremad arbuusid poodi ikka sügisel (nagu ka parimad viinamarjad). Kuid nüüd lõikavad lahked poetädid ja turumammid need Sinu jaoks pooleks või sektoriteks, mässivad kilesse jms.

Kõik oleks justnagu väga hästi ja Sinu ülesanne on vaid parim välja valida ja nautida, aga vot... on veel üks, aga oluline takistus. Nimelt tuleb see koju ka tassida!! Ja minu jaoks on see sageli peamine põhjus, miks arbuus ostmata jääb.

Põnniga koos poes käies, ei ole mul enamasti vaba kätt, et poekotile lisaks arbuus üles vinnata. (Niigi olen ma sunnitud pidevalt arvestama, et ostud õhte ja mitte liiga raskesse kotti ära mahuksid). Lahti lõigatuna, muude asjade vahel, saab ta muljutud ja pole enam nii apetiitne + on kogu kott seda kleepuvat vedelikku täis jms. No ja raske on ikkagi ka:)

Turutädi juurest koduni käeotsas vedada ja samas vankrit lükata, ka nagu ei ole hea.. jne, jne.

Ja vot nii jääbki mul sageli arbuus söömata. (Neile, kes sügisel külla on tulemas ja mõtlevad, et mida kaasa võtta.. VÄIKE VIHJE!!!! ja koogid võivad koju jääda).

Magusaid ampse ja taaskuulmiseni!