Tõukatsed 2009

Ühel ilusal laupäeva hommikul startisime me juba kell 7 kodust, et jõuda Ellamaale tõukatsetele. Esmakordselt korraldati Eestis tõukatsed dummydega.

Loomulikult olime me enne seda mitmed nädalavahetused käinud vastaval koolitusel ja teinud ka iseseisvalt trenni. Kõik tundus roosiline ja usk oma koera võimetesse oli tugev. Vaatmata oma noorusele on temas küllaldaselt kõiki neid omadusi, mida tõukatsetel hinnatakse.

Lugesin eelmisel päeval katsete juhendi hoolega läbi ja olin veendunud, et koeral on kõik eeldused katse edukaks soorituseks.

Seda, milleseks päev päriselt kujunes aga ei aimanud keegi. Lilled ja liblikad! Just nii ütlevad selle kohta kogenenumad koerakasvatajad. :)

Ehk esineb täiesti vabalt olukordi, kus igati tubli ja võimekas koer ei tee seda, mida Sa temalt ootad. Ja polegi mitte midagi teha. Lihtsalt selline päev on. Ka kogenud treenerite enda koerad võivad nii teha, ehk pole mingit põhjust teha etteheiteid endale ja süüdistada end sammatuses, oskamatuses või kes teab veel milles. Ja ammugi pole põhjust lasta kellelgi teisel endale midagi öelda. Inimesed, kes arvavad, et looma on 100% võimalik kontrollida, on veidi napakad :)

Juhtus siis laupäeval see, et kohale jõudes oli näha, kuidas koer tunneb rõõmu eesootava võimaluse üle ja põles soovist kõike seda lahedat mängu kaasa teha, mis teda ees ootas. Olime ju varem samas kohal harjutuskatsel käinud ja koht tuttav talle seega. (Siinkohal meenub mulle Pipp, kes viskab nalja koeraomanike üle, kes omistavad koera käitumisele täiendavaid emotsioone ja seletavad, kuidas koer tegi just NIISUGUST nägu, näis aru saavat, tundis üht või teist jms..sry Sis, aga siinkohal tundub mulle, olen ma ka juba veidi koerahullu diagnoosi väärt, sest ta tõesti oli just SELLISE NÄOGA, et sai aru :)

Niisiis, loosijärjekord ei olnud väga soosiv ja Sammy pääses katsele alles viimasena, so 7ndana, mis omakorda tähendas päris mitu tundi autos ootamist, kuna kõik koerad tegid läbi kõigepealt 2 katse elementi (veetöö+ otsimine metsast) ja see lihtsalt võttis aega.

Enamiku sellest ajast veetsin ma koeraga koos autos ja vahepeal tegi Musu temaga väikseid ringe metsas, sest ka reviiri korduv märgistamine on katsel miinuseks, st koer peab olema eelnevalt "tuulutatud". :)

Loomulikult ümbritsevad koerad ja aega-ajalt kostuvad paugud tegid ta ärevaks ja igatsus katsele pääseda kasvas pea iga minutiga.

Ning kui ta siis lõpuks oma järjekorra ära oli oodanud ja katsele pääses, olid kõik mõistliku käitumise oskused lihtsalt kadunud.

Muidugi ta hüppas rõõmuga vette ja tormas dummy järele, kuid haaras selle siukse hooga hambusse, et dummysse tuli auk. Nii kaua oodatud mänguasja loovutada ei tulnud talle pähegi.. ja kui see kätte saadud tormas ta tagasi vette ja tegi paar auringi ümber paadi, olles tegelikult selleks ajaks juba ammugi diskvalifitseeritud dummy lõhkumise eest.

Ja nii siis tõukatse tema jaoks seekord lõppeski. Ei mingit otsimist ega jäljetööd.

(Nüüd järneb taas see osa, mille üle Pipp nalja viskab) ehk koju jõudes oli koer kurb ja selgelt alandlik, kuigi keegi temaga ei tõrelenud ega kuidagi kuri polnud katsel hävimise pärast. Tundus, et ta sai aru, et miski li totaalselt puusse läinud ja sellel oli selge seos temaga. Igal juhul polnud see päev õnnestunud nii, nagu oleks pidanud.. ja väike armas Sammy oli kurb.

Ning meie ühes temaga. Inimene ju tahab kõiki asju seletada ja analüüsida ja mõista. Talle on vaja asjadest aru saada ja mõista, et mida siis oleks saanud teha paremini, teinekord teistmoodi jms. Mis on siis edu valem?

Üks on kindel, et kuulekuskoolitus on koht, kuhu oma sammud järgmisena seada ja järgmiste katseteni 2010 aastal jäävat aega sellega sisustada.

Kindlasti võib harjutada ka tõukatse elemente ja kohti, mida lihvida on seal üksjagu. Selge on, et koeral on isu ja eeldusi kõige sellega hakkama saada, tuleb lihtsalt mitte mängulusti ära kaotada ja soortitust mitte liiga üksisilmi ihaldada.

Ja natuke õnne kulub ka ära :) ehk et järgmine kord ootamine veidi lühem oleks.

Igal juhul õpetlik kogemus oli ning väikseid tagasilööke on elus aegaajalt vaja... kui on osapooli, kes mõistavad seda kasutada mõtlemiseks ja sügavuti minemiseks. On ju meil nüüd UUS VÕIMALUS!