Tänane päevakangelane meie peres on Sulev! Ja seda seepärast, et ühena 527st oli temal täna vedada TALGUJUHI raske vanker.Saatuse, loosi või millegi muu tahtel oli kohaks Lihula, Läänemaal.
Päev algas varavalges ja äratuskell alustas oma tööd tavalise tööpäeva hommikuga ühel ajal. Ei mingit töörahva püha ja pikka und sel hommikul.
Hommikusöök põske, eelmisel päeval valmis kirjutatud sildid ja piknikukorv autosse ja teele.
Kohale jõudes selgus, et kohalik koja vanem, kes oleks pidanud tegema hulga ettevalmistusi, oli eelmisel päeval arvatud (just aina populaarsust koguva) liikumise "koondatud" hulk ja tema tuju ning hingeline seisund ei võimaldanud endale võetud rolli täitmist. Õnneks olid Lihula Kultuurimaja uksed siiski lahti ja kohapeal toimetas hoolas koristajatädi eelmise õhtu peo jälgi likvdeerides.
Mis seal ikka pikalt halada. Sildid seintele, ruum ümber paigutada ja siis talgulisi ootama. Kõik sai valmis just täpselt õigeks ajaks ning kui President oma tervitusega televiisoris alustas, olid kõik kohaletunud juba mõnusasti istet võtnud ja loputasid esialgset kohmetust kohvi ja kommidega alla.
Seejärel pidas talgujuht Sulev selgitava loengu sellest, mis juhtuma hakkab, millised on reeglid, ootused ja mida sellelt päevalt siis üldse oodata.
Need tähtsad puntid selgeks tehtud asuti mõttetalgute kallale.
Väikese kohmetusega alguses, kuid nagu eestlastele ikka kombeks, algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama viisil. Küsimusi püstitati, arutelud said hoogu juurde ja selleks ajaks, kui kell pärastlõunasse jõudis, olid kõik juba ammu lahti sulanud ja arutlesid hoogsalt võimalike valupunktide ja lahenduste üle.
Teemad olid enamasti kohaliku laadi, maailma parandama sel korral ei hakatud. Või kui siis, alustati oma kodust, lootusega, et ühel hetkel maailm ka järgi jõuab.
Selged ja lihtsad mured on maal: kuidas hambaravi tagasi tuua, mida teha, et Swedpanga kontorit kinni ei pandaks, kuidas inimesi vallas hoida ja kuidas nende aktiivsust tõsta.
Ideid koorus ja mõtted liikusid. Ei olnud mingit "tehtagu" juttu, ikka ise on vaja ka teha.
Lahedad inimesed olid ja tublid! Maal on mõtlevaid inimesi veel üksjagu ja väga nutikate mõtetega seejuures. Müts maha!
Sellist Eestit me tahtsimegi ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar