Rakvere näitus 4. aprill 2009

Sel korral võtsime me reisi Lääne - Virumaale ette veidi teistsugusel põhjusel, kui vanemate külastamine. Nägime veidi vaeva enne koera trimmimise (esialgu pole ma veel leidnud ühtegi salongi, kus seda keegi proff minu eest teeks)  ja koolitamisega ning olime end üles andnud näitusele hoopis.

Kohal oli üle 900 koera kõiksugustest tõugudest ja Rakvere Spordihall oli sõna otseses mõttes tihedalt täis koeri, nende omanikke, inventari ja niisama huvilisi.

Erinevalt Haapsalu näitusest, jõudsime me sel korral kohale igati õigeks ajaks, Sammyl jäi mugavasti aega harjuda  keskkonnaga ja selleks ajaks, kui meie ring algas, oli koer igati valmis koostööks ja enda näitamiseks. Peale pikka ootamist ja paigal püsimist on ju päris tore paar ringi joosta ja jalgu sirutada :)

Kuivõrd siledakarvalisi Eestis eriti pole, pakkusid konkurentsi kohale tulnud soomlased Majakkasaaren Kennelist.

Konkurents on tore asi, kuid auhinnad võitis siiski Sammy. Seekorne tulemus siis Tõu Parim Juunior ja Sammy esimene Juunior Sertifikaat.

Kui koeral oleksid veidi kogenenumad omanikud, oleks tal sellest korrast ette näidata ka Tõu Parim Isane tiitel, kuid juhtus nii, et peale oma ringi arvasime me, et on juba oldud kah ja vaja koer õue viia jalutama.

Kui ma siis veidi aja pärast tagasi läksin (sest mulle meenus, et hindamislehte ja rosettide pabereid pole me ju saanudki veel) olid kohtunik ja abilised  veidi endast väljas ja ähmis meie koera "kadumise" pärast. Selgus, et ta oleks võinud veel tagasi ringi minna ja kohtunik oleks suurima hea meelega just talle ka Parima Isase tiitli andnud. 

Noh, eks siis oleme tulevikus targemad :) 

Kokkuvõtteks tuleb aga öelda, et koer on vahepeal suureks saanud ja viisakalt käituma hakanud. Meie rõõmupall, kes muul ajal veidi ehk ülevoolavaltki oma tundeid välja näitab, käitus näituseringis igati eeskujulikult. Ilmselt tuleb siinkohal öelda tänusõnad kasvataja Anu'le ja Sammy vanematele, kes talle sellised head geenid on kaasa andnud.

Mõnusat kevadet ja jällekuulmiseni!