5 kuune

Kui vaadata vanu pilte saab muidugi aru, et koer on meil juba üsna tükk aega olnud, kui aga vaadata lihtsalt endasse, tundub see nagu üks pisike hetk, aga selleeest väga mõnus.

Pisikesi kutsikaid kohates tuleb meelde, et ka Sammyl olid alles nõelteravad titahambad ja ta ei osanud eriti arvestada, kui valus see teistele olla võib, kuidas teda alguses oli vaja süles õue ja tuppa viia-tuua, kuidas alguses oli ta niiiii pisike ja toitu pidi leotama, et väike loom ka süüa saaks. Kuidas esik oli alalõpmata loigukesi täis jnejne.

Homme aga tähistab Sammy oma 5-ndat sünnikuupäeva ja on juba väga vahva sõber, kes jätkuvalt hoiab mõnusasti kontakti, käib aegajalt kalli küsimas ja valmistab muul moel heameelt.

Hommikuti oleme me vaheldumisi unised, vahel ärkab tema veidi varem ja küsib õue, vahel pean mina teda utsitama, et Suleviga koos väljuda. Sammy teab väga hästi, et voodisse ta tulla ei tohi ja pole seda ka üritanud, selle asemel paneb ta esimesed käpad voodi peale ja limpsib:) Peaaegu eranditult Sulevit, kuigi õues käin temaga hommikuti mina. Parim põhjendus sellisele valikule on ilmselt nende omavahelised müramise mängud.

Õues käidud järgneb hommikusöök - mille moodustavad krõbinad, natuke kalamakasaõli ja riivjuustu, pehmet konservi või jogurtit.

Seejärel on paras aeg täis magada enne poolijäänud uni ja lasta natuke leiba luusse:)


Ca 11 ajal on hommikusöök seeditud ja siis tuleb taas õue minna ning sõltuvalt ilmast käib sees siis kähku või kasutame aega ka mängimiseks.


Aegajalt teeme väikseid õppimise pause ja tuletame meelde kutsikatekooli ülesandeid. Kell 3 sööb koer lõunat ja vahepealse aja valvab minu tegemisi või uneleb.

Õhtul peale tööd teeme tavaliselt pikema jalutuskäigu randa ja jooksutame koera palli loopides. Seejuures mitte alati nähtavale kohale visates, et tal oleks põnevam ja saaks ka veidi keerukamatest kohtadest otsida. Täna pargis loopisin nt taldrikut kõrge rohu sees ja see oli natuke liiga keeruline ülesanne, sest ümberringi oli rohi, mis oli üle koera pea ja pole ju tõesti võimalik miskit leida, kui su nägemisulatus on 20 cm ja lõhnu on nii, et küllalt saab. Ei lõhna ju üks veidi ilame taldrik niiiiii tugevasti, et matta jaanikuise rohu hurmavat buketti:)

Jalutuskäik tehtud ja ujumas käidud (seda viimas ei jäta Sammy tavaliselt kunagi vahele), tuleme koju ning siis teab koer juba oodata pessu minekut. Ei mingit sundimist või riidu, koer tuleb rahulikult üles ja suundub otsejoones dušši nurka ning jääb ootama, kuni ma tal kõigepealt lasen duššist isu täis juua ja siis puhtaks loputan karvade vahele kogunenud liivamägedest.

Peale pesu teab ta väga hästi, et tuleb ka kuivatada ja seega lastakse mind duššinurgast ikka ees välja, ma võtan rätiku ja koer astub ka paar sammu välja ning laseb end kannatlikult ära kuivatada. varasemalt käis selle juurde väike närimine, eriti kui jalgu kuivatasin, kuid viimasel ajal on koera käitumisse lisandunud mõnus annus väärikust ja sellest halvast kombest on ta loobumas.

Päeva lõpuks saab ta ca 21 ajal kätte oma õhtusöögi ja kui me veel üleval oleme, siis ca 23 ajal käib Sulev temaga veel korra õues ning siis poeb kogu pere tuttu. Koer ikka meiega koos. Vahel oma aseme peal, vahel lihtsalt põranda peal, selg vastu seina:)

Aga tema nimi on Küpsis ja teda me kohtasime eile rannas. Ta on alles 3 kuud vana ja siin on ta lihtsalt näitena sellest, et heleda karvada loomi on palju lihtsam pildistada:) Meil aga on kombeks, et koduloom on must, nii kass kui koer :)