Kui te juhtuksite jalutama meie kandis just ajal, kui me Sammyga parki lähme, näeksite te ühte maru uhket koera, kes käib väga viisakalt perenaise kõrval, puupulk suus ja silmis siiras uhkus oma tubliduse üle.Rihmast tirimine ja hullupööra tormamine ei ole kindlasti tema puhul kasutatavad terminid, ning hoopis vastupidi, isegi rannas, kus ta vabalt ringi jookseb hoiab ta järjekindlalt pererahva lähedusse.
Trepist tulles ja minnes aga on meil tekkinud oma mäng, mille koer on välja mõelnud. Ta nimelt laseb mul alati ühe trepi jagu ees käia, olgu siis parasjagu tegemist tulemise või minemisega - ladies first :) samuti ootab ta kannatlikult, kuni ma olen uksest sisenenud ja tuleb siis järgi.
Juba tükk aega pole olnud õhtut, kus mere ääres käies poleks koer ise vette läinud. Soojematel päevadel loobime me talle vette ka palli, mida ta suurima heameelega ära toob, kuid kui jalutuskäik jääb hilisema õhtu peale ja niiskus juba endalegi kontidesse poeb, piirdume mänguga kuival maal, mis aga ei tähenda, et väike sõber ise endale väikest supellungi ei korraldaks.
Koju jõudes järgneb sellele sama kindlalt aga pessu minek ja sellega on Sammy väga nõus. Istub kenasti esikusse maha ja ootab, kuni ma üleriided ja jalanõud olen ära pannud, ta sülle võtnud ja üles dušši alla viin.
Esimese asjana muidugi juuakse duššist oma janu täis ja siis järgneb rahulik ootamine, kuni perenaine ta puhtaks peseb. See osa tehtud, astun ma duššikabiinist välja ja võtan rätiku ning koer astub samuti sammukese ettepoole, et saaksin ta siis rahulikult ära kuivatada.
*Rätiku närimise komme siiski, tuleb tunnistada, on jätkuvalt alles ;)
Õhtune pesu tehtud, lippab koer magamistuppa oma madratsi peale või silkab rõõmsalt mööda kodu ringi veidi aega, kui pere veel all telekat vaatab vms.
*Neil, kes ootavad selle nädala kutsikatekooli kirjutis tuleb veidi veel kannatust varuda, sest treener jäi haigeks ja tund toimub neljapäeval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar